
TRASCINNENZA
Kiamulu nenti, kiamalu tau, unu, trascinnenza, diu di geremia.
Kiamalu komu ti pari e piaci a ttia,
ma nun c’è ju senza Diu.
Di fronti a iddu nuddu e nudda kosa havi mpurtanza.
Iddu èsti l’Essiri.
Kku iddu nn’hamu a ‘nkuntrari ‘nta kista vita brevi.
‘Ndividuu si diventa ‘nfunnu. Troppu a ‘nfunnu.
E pirki kistu pozza diventari fattu, e dunki kosa ka si kunta,
okkurri rappurtarisi a kistu essiri kku armunia.
Pirkì nuatri semu ddà, jintra kist’essiri.
Attraversu kist’èssiri.
Non ci nn’è esistenza possibbili
Senza trascinnenza ‘nvisibbili.
Lu loku undi abbita kistu unu,
kistu tau, kistu deu, kista trascinnenza,
unn’est né di kka, né di dda
iddu esti kunfini.
Enti e ‘venti ti talianu ad okkiu stortu mentri stannu dda a mustrariti
La strata versu kidda rialità autentika, k’èsti l’essiri,
versu kui l’enti vivunu li so eventi.
Oltri all’enti
Nun si kanusci propria nenti.
Varditi ‘ntornu e vidi komu tuttu krullàu.
Tuttu.
A partiri di l’omu e di li sò valuri,
kuntinuannu kku l’omu populu, l’omu suciità,
ppi finiri kku l’omu ‘ndividuu.
Lu stiss’omu ki nun parla kkiù,
ki nun kanta, ki nun pinci, ki nun skrivi,
pirkì s’affrunta di iddu stissu.
Di la so kinizza kumma di vakantiria.
Ki nun ci voli kkiù ‘nkagliari ‘nta la riti di lu Tau.
Lu mundu undi iddu vivi
trascinnenza non nni voli
Lu spiritu di kistu tempu
nni kundanna ad essiri senza ‘llusioni,
jittati jintra ‘nmunnu privu di sensu,
skriribbili e spirkantatu.
Disinkantatu.
Oggi tuttu è riali.
Kkiù riali ankora di lu re.
Ekko dunki perkè l’omu,
pruggittatu di l’èssiri ppi l’essiri,
veni riggittatu supra a sè midesimu.
Ubbligatu a rintanarisi
‘nta la kkiù funna di li so grutti
kusstrittu a ristabbiliri sulitariu da sé midesimu,
la ‘ntrukkatura, la kunnissioni,
‘ntra di iddi kosi.
Ristabbiliri, dunki, nuu rapportu,
una storia nova,
kku la rialità ka lu cirkunna
E ‘ntra kiddu tempu midesimu,
cerka di ‘nvintarisi
un novu sensu “pratiku”.
un autru sensu “tioriku”.


